Manhattani mustrid, Queensi lilled: New Yorgi tapeedieelistused

Manhattanil on rütmitaju

Korduvate tapeedimustrite osakaal on meie Manhattani jaotuses Queensiga võrreldes ligikaudu kahekordne. Nende osakaal on ka umbes 1,5-kordne võrreldes ülejäänud USAga. Manhattani, Brooklyni ja Queensi seas tõmbab just seda linnaosa kõige rohkem korduse ja rütmi poole.

See annab meie Manhattani portreele korrastatud, arhitektuurse ilme. Oks, triip või ruut muutub struktuuriks, mis kulgeb läbi toa. Nauding peitub korduses: väikesed detailid koonduvad suuremaks kujunduseks ning selge rütm kandub ühest seinaosast teise.

Brooklyni aias on graafilist terävust

Loodus moodustab umbes 39% meie Brooklyni tapeedijaotusest. Selle sees on lilled ja lehestik peaaegu võrdsed. Lehed on peaaegu sama tugevalt esindatud kui õied, andes sellele linnaosale laiema taimse iseloomu kui rohkem lilledele keskenduvale Queensile.

Loeme seda tasakaalu tuppa toodud aiana, kus varred, oksad ja lilled jagavad sama vaadet. Lehed pääsevad mõjule ning lisavad õite värvi kõrvale vormi ja liikumist.

Siis lisandub graafiline vastukaal. Geomeetriliste kujunduste osakaal on ülejäänud USAga võrreldes umbes 1,7-kordne. See roheluse ja geomeetria kooslus on Brooklyni huvitav detail: orgaanilised kujundid millegi korrastatuma kõrval, lehti täis tuba, millest jookseb läbi terävam joon.

Queens annab lilledele peaosa

Lilled moodustavad umbes 19% meie Queensi jaotusest, võrreldes 12%-ga Manhattanil. Queensis endas on lillekujunduste osakaal lehestikuga võrreldes enam kui kahekordne. Kui Brooklyn jagab oma taimset tähelepanu lehtede ja lillede vahel, siis Queens annab õitele juhtrolli.

Ka klassikalised kujundused on rohkem esindatud kui ülejäänud USAs, umbes 1,3-kordse osakaaluga. Koos annavad need valikud meie Queensi portreele traditsioonilisema varjundi, kus tuttavad teemad ja ornamendid pääsevad mõjule.

Bronx toob sisse abstraktse joone

Loodus juhib ka meie Bronxi jaotust, moodustades umbes kolmandiku. Abstraktsed kujundused annavad ligi veerandi ja toovad portreesse teise, väljendusrikkama joone. Rohelus jagab seina maalitud värvi, vabade žestide ja kujunditega, mis jätavad rohkem ruumi kujutlusvõimele.

Tulemuseks on linna maitse väljendusrikkam külg. Abstraktne värv võib tuua energiat, sidumata seina üheainsa äratuntava vaatega. Selles portreeosas peitub võlu maalilises käekirjas, liikumises ja kujutlusvõimele jäetud ruumis.

Staten Island kannab tuttava paleti üle vee

Teisel pool vett on meie Staten Islandi jaotusel Bronxiga rohkem ühist, kui erinevad keskkonnad laseksid arvata. Loodus moodustab umbes kolmandiku ja abstraktsioon umbes viiendiku. Teemad kanduvad läbi linna ka siis, kui tänavad vahelduvad.

Ka see sarnasus on osa linna portreest. Kahel linnaosal võivad olla väga erinevad tänavad ja siiski ühine huvi roheluse ja abstraktse kunsti vastu. Teisel pool sadamat leiavad samad laiemad teemad teise keskkonna. New Yorgi mitmekesisus avaldub selles, kuidas neid teemasid joonistatakse, värvitakse ja seinale paigutatakse.